Sügis praktiliselt juba käes ning igasugused haigusetekitajad seavad end lahinguvalmis, et alustada ründeoperatsioone inimolevuste vastu. Seega tuleb endal samuti varakult võidurelvastuda, et organismi vastupanuvõimet võimalikult palju tõsta ja rünnak minimaalsete kaotustega üle elada. Kuidagi mu mõtted sellist rada pidi paari päeva eest kulgema hakkasid ja siis tuli mulle meelde, et kusagil meie koduses ravimisahtlis peab olema poolik karp küüslaugutablette. Mäletasin päris hästi, milline too tabletikarp välja nägi ehk siis kui suur, millise kujuga ning missugused tabletid seal sees pesitsesid. Asusin ravimisahtlis kaevama. Varsti sattuski mulle käsivaatluse tulemusena näppu vajalikele omadustele vastav karp. Kuid kahjuks polnud sellel punktkirjas tähistust, sest toidulisandite puhul, mida küüslaugutabletid endast kujutavad, pole seesugune pimedatele vajalik tähistamine kohustuslik. Kiskusin tabletilehed karbi sisemusest välja ja näppisin igast küljest tabletilehte ja karpi. Olin peaaegu sajaprotsendiliselt veendunud, et tegemist on just küüslaugutablettidega, kuid ravimite puhul ei piisa ainult peaaegu või isegi 99% kindel olemisest. Enne kui hakata endale tablette sisse kugistama, peab kindlus tableti õigsuse kohta olema ikka sada protsenti. Endise farmatseudina tean ma seda ju unepealtki. Igasugust jama võib juhtuda, kui võtad näiteks suhteliselt ohutute küüslaugutablettide asemel sisse vererõhualandajat või midagi veel hullemat.
Niisiis, jõudmaks sajaprotsendilise kindluseni, et olin üles leidnud küüslaugutabletid, pidin kuidagi kindlaks tegema, mis karbil kirjas on. Olin seesuguse probleemiga ka varem vastamisi sattunud ning mul oligi lahendus varuks. Võtsin ravimikarbi (see oli õnneks suhteliselt pirakas ja siledapinnaline) ning sättisin skannerisse. Skännisin rohukarbil oleva kirja sisse ning kui vastav programm oli selle ära tuvastanud, oligi vajalik tulemus käes. Hurraaa, olidki küüslaugutabletid ja isegi tarvitamise õpetus oli kirjas. Nii, et mis muud, kui organismi tugevdama.
Kui meil skanneerimise seadeldist kodus poleks, peaks punktkirjata ravimikarbid mõnel teisel moel ära märgistama. Seegi on ju võimalik, kuid ma polnud viitsinud seda õigel ajal teha. Ja muidugi saaks minna ja naabrinaisele näidata, kuid seda varianti ma eriti meelsasti ei kasuta. Hakka siis seletama, et milleks mul neid küüslaugutablette vaja on ja üldsegi teab tema palju paremaid rohtusid ning üks normaalne inimene sööb õiget küüslauku … Öisel ajal ei saa naabrit tülitama ka minna, kui peaksin ootamatult näiteks valuvaigistit või palavikualandajat vajama. Skanneri variant sobib mulle seepärast märksa paremini.
Kirjamirja 